Sellal õppis Varmo Pirk Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel Tartus. Teos on tema varasema, õpinguteaegse loomingu (1938–45) tähelepanuväärsemaid kompositsioone. Olles loomelaadilt lähedane Elmar Kitsele, Endel Kõksile ja Lepo Mikkole, paistis ta silma just figuraalkompositsiooni žanris. Sellest kõneleb ka arreteerimise tõttu pooleli jäänud lõputöö – triptühhoni “Ümera jõel” – kavand (1945) Eesti Kunstimuuseumis. “Jaanipäev” on üks neid töid, mis kajastavad rahvusromantilise suuna jätkumist sõjaaegses eesti kunstis. (ML) Kultuuriloolane Enn Lillemets on esile toonud Varmo Pirki suure kiindumuse muusika ja tantsu vastu, mis ei peegeldu mitte ainult käesoleva töö otseses motiivis, vaid ka viisis, kuidas kunstnik üldse oma maale üles ehitab, nende rütme tunnetab ja värvidega valgust lisab. Tulemuseks stseenid, mis mõjuvad elavalt läbi aegade. „Varmo Pirki aine ulatub armastusest sõjani. Sõja kiuste, selle tõttu ja sellest hoolimata võis kunst olla rafineeritum ja armastus kirglikum. Justkui võeti viimast. Sest mine tea, mis homme saab.“ Tõepoolest, sellel peol siin tantsitakse, nagu homset ei tuleks, nagu iga elatud päev võiks olla viimane – soovitus, mis kehtib ka tänapäeval. (TS) All vasakul: Varmo Pirk 1943. Suurus: 79 × 106 Suurus raamiga: 90 x 116 Aasta: 1943 Tehnika:Õli, lõuend